Värviline proov (õigesti: contract proof või contract proof) on ISO-sertifitseeritud katsevahend graafilises tööstuses. Värviproov simuleerib ofsettrüki või sügavtrüki värvitooni ja õiguslikult siduvalt kitsaste tolerantside piires sügavtrükk.TP28T/es/lexico/iso-12647/" target="_self" class="encyclopedia tooltipstered">ISO 12647-7. Tänapäeval arvutatakse see peaaegu eranditult RIP abil ja seejärel toodetakse tindiprinteritega spetsiaalsetele proof-paberitele.
Värvilised proof-andmed teisendatakse eraldusteks ja pannakse seejärel uuesti kokku liitpildiks, et simuleerida korrektselt ületrükkimist ja lõksutamist, kuigi mõned PDF/X-4-põhised töövood saavad hakkama ilma selliste eralduste eelvaadete esitamiseta. Seejärel edastatakse andmed vastloodud komposiitpildina tindiprinterile, mis trükib tavaliselt rohkem kui 8 värvi. Lisaks trükkimisandmetele peab värviproov kandma ka UGRA/Fogra meedia kiilu, et olla värvitäpne ja õiguslikult siduv. Tänu standardiseeritud kiilule on trükikoda võimeline kontrollima trükise õigsust. Kuna paljudel trükikodadel ei ole seda mõõtmistehnoloogiat käepärast, antakse värviproovile sageli otse katseprotokoll, mis näitab meediakiilu mõõdetud väärtuste õigsust otse proofil.
Varasemaid protsesse, nagu kromaliin jne, ei leidu tänapäeval enam turul.
Lisaks terminile "värviproov" kasutatakse tavaliselt ka selliseid mõisteid nagu proof või digital proof.
Lisaks kõrgeimale standardile lepingutõend (ISO 12647-7) sisaldab ISO 12647 ka terminit "Validation Prints" (ISO 12647-8) definiert. Valideerimistrükki iseloomustab asjaolu, et see on värviliselt vähem täpne, kuid seda saab valmistada ka laserprinteritel. Võrreldes lepinguprindiga aktsepteerib see aga oluliselt suuremaid värvihälbeid ja on õiguslikult siduv ainult pärast eelnevat konsulteerimist. Tegelik "proof", st tõeline lepinguline proof vastavalt standardile ISO 12647-7, ei ole praegu mitte ainult vaieldamatult parim variant värvide osas, vaid ka ainus õiguslikult siduv proof.
Täiendav teave:
http://de.wikipedia.org/wiki/Proof_(Druck)
